"Nõidus" pole üks kindel süsteem, vaid katusetermin paljude erinevate traditsioonide jaoks. Siin on kolm levinumat suunda lühidalt lahti seletatud, et oleks lihtsam aru saada, kuhu enda praktika paigutub.
Wicca on 20. sajandi keskel formaliseeritud religioosne liikumine, millel on oma struktuur: kaheksa aastaringi püha (sabatid), jumaluste paar (jumal ja jumalanna) ning eetiline põhimõte, mida tuntakse kolmekordse seadusena. Wicca praktikuid seob rohkem ühine raamistik kui teisi siin nimetatud suundi.
Enamik tänapäeva algajaid alustab siit, ilma et nad seda algul teadvustaksid. Eklektiline nõidus tähendab elementide võtmist erinevatest traditsioonidest ja nende kohandamist enda jaoks, ilma et peaks järgima ühte kindlat dogmat. Kui kasutad tarot'i, kristalle ja kuufaase korraga, ilma et kuuluksid mingisse kindlasse kooli, oledki tõenäoliselt siin.
Eesti ja laiemalt Balti rahvausund sisaldab oma pikaajalist maagilist traditsiooni, mis on seotud aastaaegade, taimede ja kodukohaga, näiteks jaanituli, needuste ja õnnistuste sõnad või konkreetsed taimed teatud eesmärkidel. See traditsioon eksisteeris ammu enne Wiccat ja on sageli lihtsam, praktilisem ning vähem sümboolikaga koormatud.
Ükski neist suundadest pole "õigem" kui teine, need on erinevad raamistikud sama laiemale huvile. Enamikule algajatele on kõige kasulikum proovida erinevaid tööriistu ja rituaale (vt kuidas alustada) ning jälgida, mis tundub loomulik, mitte valida silti enne praktikat.
Pole vaja kohe otsustada, kas oled "wiccalane" või midagi muud. Enamik praktiseerijaid muudab oma lähenemist aastate jooksul, see on pigem suund kui lõplik sihtkoht.